Vanapärase ilme on säilitanud ka Altja, Pedassaare, Natturi, Pärispea, Virve ja Pedaspea. Rannarahvas pidas tihedat kaubavahetust soomlastega: kevadeti sõideti rändpüügile Soome randa, soomlased käisid omakorda Virumaal kala vilja vastu vahetamas. Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu. Esimene kaugsõidu purjekas taglastati Käsmus 1891. a. Järgneval kolmel aastakümnel ehitati Käsmu ja Vainupea vahelisel rannal rohkem kui poolsada purjelaeva. Kolga ja Kõnnu kandi laevaehitus oli koondunud Hara randa. Paljusid Lahemaa rannakülades ehitatud laevu juhtisid kaptenid, kes said hariduse 1884. a. avatud ja 47 aastat tegutsenud Käsmu merekoolis. Siinsetes randades ehitatud laevu võis kohata kõigil maailmameredel. Neid
sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen. Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni. “Eestis on tegu haruldase leiuga, millele pole kõrvale panna midagi,” nentis Dresen. Ta loetles, et Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal. Sellist käilakuju, nagu Dirhamisse toodi, millel on ka osa täävist (laevakiilu pikendus) küljes, Eestis nähtud pole. “See on ainulaadne,” märkis Dresen. Meremuuseumi direktori sõnul tahaks ta sellist käilakuju hea meelega oma muuseumi kollektsiooni. “Seda võiks eksponeerida Lennusadama vesilennukite angaaris, see oleks seda
annaabi.ee 
