-1980. aastail: tooge välja sarnased jooned, iseloomustage lähemalt ühe lavastaja teatrikeelt. Kõne ei olnud olmeline vaid poeetiline ja musikaalne, eriliste intonatsioonidega. Oldi minimalistlikud ja täpsed. Loodi mõjuv atmosfäär tekitati vastav meeleolu ja õhustik. Oluline oli ka, et välisdramaturgia kõrval eesti dramaturgiat lavastataks. Nende lavastustes on näha välisdramaturgia mõjutusi: Viidingul Jaapani teater, Pedajasel Iiri teater ja Petersonil Prantsuse teater. Juhav Viiding tegi lavastusi koos oma mõttekaaslastega, rühmatöö põhimõttel. Tema teater oli sõnakeskne, väliselt kasin ja talitsetud, hoolikalt viimistletud näitlejaplastikaga. Seda teatrilaadi on nimetatud klassikaliselt puhtaks minimalismiks ning selles on nähtud jaapani traditsioonilise teatri mõjutusi. Viidingu teater pöördus poliitikast ära ning tõstis esile vaimseid väärtusi. 1980. aastate
nõel ja lasta pehmeks see pall. Kõiv ise on draamast-teatrist kirjutanud ja teatris palju käinud. KIrjutanud ka 93 "Küla teatri manifesti". Taust tema loomingule. Kõivu puhul kõik tema tõlgendajad märkavad, et autor väga sageli ignoreerib lavastamisvõimalust. Ta kirjutab liiga pika teksti või seda pole füüsiliselt võimalik lavale panna. See tähendab seda, et kui lavastused tulevad, siis variandid on töötluslik. Kõiv lasi Pedajasel muutusi teha, või tegid koos ümber, et lavastusversioon oleks võimalik. Teine koostöö Sulev Keedusega (filmilavastaja). Draamatekstides tehniliselt teeb asjad võimatuks, aga tekitab küsimusi ka see, et lõhub lugu, see ei ole lineaarne lugu: mõnikord selge, mõnikord segane. Kui looga teatritükis probleeme, siis lavastajal suuremad probleemid. Rähesoo sidunud draama loomingut
annaabi.ee 
