selgitamine, õpilase käitumise juhtimine, tema eksimuste ja väärsammude parandamine, iseloomu arengu suunamine ja õpilasorganisatsioonide tegevusele kaasaaitamine. Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Soovi korral võis seda teha 5. ja 6. klassis kohalike omavalitsuste või lastevanemate kulul vabatahtliku õppeainena 3 tundi nädalas. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt, neid asendas seminari- või pedagoogiumiharidusega uus põlvkond. 1937. aastal töötas algkoolides 3854 õpetajat, neist 1893 mehed ja 1961 naised. Kolmekümnendate aastate alguseni tõusis õppeedukus aasta-aastalt, seejärel saavutas stabiilsuse, mis püsis kümnendi lõpuni. Algkoolides hakati korraldama lõpetajate päevi. Esimest korda tervitati parimaid lõpetajaid 30. mail 1937 ,,Estonias", algkooli lõpetajate päev kuulutati pidupäevaks kogu riigis. 5 2.2 Algkooliõpikud
Koolisüsteemi reformimine. 1934. Aastal võeti senise kolmepallilise hindamisviisi asemel viiepalliline. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp viieklassiline keskkool. Keskharidus algas pärast algkooli 4. Klassi lõpetamist. Ühtlustati algkooli kahe vanema klassi ja progümnaasiumi kahe noorema klassi õppekavad. Aegamööda lahkusid kutseta õpetajad koolitöölt, neid asendas seminar- või pedagoogiumiharidusega uus põlvkond. Kooliuuendusliikumine. Põhineti psühholoogiale ja eksperimentaalpedagoogika saavutustele. Eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Igale õpilasele taheti anda jõukohast tööd. Õpilaste aktiivsus ja isetegevus said uue liikumise võtmesõnadeks. Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid.
annaabi.ee 
