Seega oleks lühinägelik süüdistada teooria ja praktika ühitamisel tekkivate raskuste puhul pelgalt tudengeid või üksikuid õppejõude. Tuleb tunnistada, et Eesti pedagoogikateadlaste ja -õppejõudude endi vahel on üsna suured erimeelsused nii üliõpi- tudengite kui õppejõudude lastöödele kui teadustööle töö kvaliteedi nõuetes ning üldiselt esitatavate nõuete anarhiat õppekavas - puu- osas, mis vähemasti osalt dub igasugune ühtlustatud tuleneb õppejõudude arusaam sellest, mida,
(Tuulik 1989). Väärtuste omaksvõtmine Väärtuste omaksvõtmise protsessi võib tegelikult nimetada mitmeti: sotsialiseerimine, interioriseerimine, internaliseerimine. Sisuliselt tähendab see sotsiaalse kogemuse muutmist inimese sisemise regulatsioonimehhanismi elemendiks, isiksuse aktiivsust ja tegutsemist mõjutavaks jõuks. Kuidas see protsess toimub, selle kohta on esitatud erinevaid teaduslikke teooriaid. Pedagoogikateadlaste arvates võib seda probleemi käsitleda kahest lähtekohast. Esimest väljendatakse järgmise ahela näol: Teadmised - veendumused käitumine - harjumused Muidugi võib ka siin esineda lahknevusi rõhuasetuses - missugust ahela lüli pidada kõige olulisemaks? Ometi on kõigi erinevuste juures ühendavaks jooneks teadmiste ja teadvustatuse ning emotsionaalse läbielamise ja käitumusliku komponendi rõhutamine.
annaabi.ee 
