vähemalt 10 aastat elada, kuid need 10 aastat me saimegi elada rahus... KOKKUVÕTE Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 ,,Peeter Põld") Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! KASUTATUD KIRJANDUS Maie Tuulik. 2007. Peeter Põld. Tallinn: OÜ VALI PRESS Koostanud Helgi Muoni. 1996. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Aulis Aret. 1936
Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 „Peeter Põld“) Peeter Põld oli rahvusliku koolisüsteemi rajaja, eestikeelse Tartu Ülikooli tegevjuht, pedagoogikaprofessor ja kristliku kasvatuse teoreetik, parlamendisaadik ja karskusliikumise juht, terava sulega publitsist ning tõeline eeskuju oma õpilastele, armastav abikaasa ja isa oma üheteistkümnele lapsele, aus, tagasihoidlik ja heatahtlik inimene. Selliseid peaks rohkem olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid
sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku. Tartu akadeemia toimis Uppsala ülikooli privileegide alusel filosoofia-, õigus-, usu- ning arstiteaduskonnaga. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. Eesti Ajutise Valitsuse poolt moodustatud komisjoni tegevust juhtis Peeter Põld, kes nimetati ülikooli hoolekandjaks e kuraatoriks (hilisem pedagoogikaprofessor ja prorektor, Tartu Ülikooli audoktor). 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. 6. Iseloomustage lineaaraktiivset kultuuri ja nimetage tüüpilised esindajad.
annaabi.ee 
