Lasteasutuse sõimerühmas olid lapsed kasvataja ja sanitari hoole all, lasteaiarühmas töötas kasvataja ja koristaja. Nõukogude Liidus läks lasteasutustest kooli ligikaudu 50 % lastest, linnades 70%, Eesti NSV- s 47%. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kasvataja tõotus Saades nõukogude kooleelsete lasteasutuste kasvataja kutse, annan oma rahva ees tõotuse 1. Oma töös ja igapäevases elus juhinduda kommunismiehitaja moraalikoodeksist. 2. Kohusetundlikult töötada oma erialal, juhinduda õilsast põhimõttest: kõik kasvava põlvkonna hüvanguks. 3. Suurendada oma kutsealast meisterlikkust, olla õiglane, hoolitsev ja sõbralik ;
Lastesõimed olid määratud 2 kuu kuni 3 aasta vanustele, lasteaiad 3-7 aastastele lastele. 1959. aastal ühendati lastesõim ja lasteaed ühtseks asutuseks lastepäevakoduks. Kvalifitseeritud kasvatajate kaadrit valmistasid ette pedagoogilised koolid, mis andsid lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. KOKKUVÕTE Fröbel arvates peab materjal sisaldama järgmisi asjaolusid: loodus, arv, geomeetriline nägemus, sõna ja keel, kunst, Jumal. Igasugune mängumaterjal, olgu kui tahes 8 elementaarne, peab rahuldama lapse hinge kõiki külgi. Fröbel toonitas palli kui ideaalse mängumaterjali tähtsust. Mängupallil õpib laps loodust tundma, ta õpib tundma geomeetrilist
annaabi.ee 
