Klaverite areng sai alguse 18 sajandil, kui leiutati haamermehhanism. Klavereid on mitmesuguseid , nad sarnanevad üksteisele tööpõhimõte poolest, erinevad aga kujult ja suuruselt. Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehhanismist ja pedaalidest. Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi.
salongi radiaatori kaudu soojust salongi. Juhtplokk suudab reguleerida kõike autos oleva kliima parameetreid, alustades soovitud temperatuurist salongis lõpetades õhu niiskuse protsendiga ja õhu liikumisega salongis. Autoaju abistab ka sõitmisel juhti. Pikkadeks ning mitte väga huvitavateks sõitudeks on välja mõeldud cruise control ehk püsikiirushoidja[7]. Paljudel autodel on püsikiirushoidja jaoks eraldiseisev juhtplokk, mis saab signaale pedaalidest, roolil asetsevatest nuppudest ja auto liikumiskiiruse andurist. Uuematel ning luksuslikemal autodel on isegi adaptiivne kiiruskontroll. See töötab põhimõttel, et tuvastab eessõitva auto kiiruse ning hoiab eesliikujaga sama kiirust. Ühel modernsel ja lisavarustustega autol võib olla veel peale eelpoolnimetatud süsteemidele olla veel ka stardi kontroll (launch control), klappide ajastuse muutmise süsteem
annaabi.ee 
