olemas absoluutset moraali ja absoluutset õiglust, mis vastaks inimese loomusele ja tuleneks inimese loomusest, mistõttu poleks vaja ideaalse põhinormi üle diskuteerida. Kaasajal eksisteerib mitmeid JAT-e: nt ratsionaalse juriidilise diskursi teooria (Alexy), praktilise diskursi teooria (Habermas), argumentatsiooni teooria kui ühiskonna teooria (Rodingen), nn ,,uus retoorika" (Perelman), ,,õiguse transformatsioonide teooria" (Peczenik) jt. 2.1. Juriidilise argumentatsiooni teooria piirid Juriidilise argumentatsiooni piirid kontinentaal-euroopas: 1) juriidiline argumentatsioon on vahetult seotud otsustusprotsessiga, mistõttu on see alati seotud sotsiaalse konfliktiga. Juriidiline argumentatsioon ei või väljuda siduvate reeglite nõuetest. Otsustusprotsessis on võimalik kasutada kirjalikku või suulist vormi, kuid otsustusprotsess peab alati võimaldama kirjaliku vormi.
JAT kujutab endast meetodiõpetuse keskset osa, mis baseerub just JAT-il. Siia käivad nii reeglid õiguse tõlgendamisest ja rakendamisest kui ka reeglid, mis puudutavad juriidilist mõiste- ja süsteemimoodustamist. Kaasajal eksisteerib mitmeid JAT-e: nt ratsionaalse juriidilise diskursi teooria (Alexy), praktilise diskursi teooria (Habermas), argumentatsiooni teooria kui ühiskonna teooria (Rodingen), nn „uus retoorika“ (Perelman), „õiguse transformatsioonide teooria“ (Peczenik) jt. Seega tuleb rääkida juriidilise argumentatsiooni metateooriast, sest vaatamata paljudele erinevatele JAT-idele, pole nende seas ühte ja ainuõiget. Tänapäevane JAT peab rajanema erinevate teooriate integreerimisele. Samas pole JAT võimeline andma absoluutselt lõplikke vastuseid. Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid: Transformatsioonide juures on tarvis neid õigustada. Selleks pakub võimaluse ratsionaalne juriidiline argumentatsioon (diskurss)