femoralis südamepaun e. perikard pericardium õndraarter a.poplitea koda atrium eesmine säärearter a.tibialis anterior vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior parem koda atrium dextrum ülemine ja alumine õõnesveen parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior vasak koda atrium sinistrum parema ja vasaku õlavarre-peaveeni vasak vatsake ventriculus sinister ühinemine v. braciocephalica dextra kolmehõlmne e. trikuspidaalklapp valva et tricuspidalis sinistra kahehõlmne e. mitraalklapp valva paaritu veen v. azygos mitralis sisemine kägiveen v. jugularis interna poolkuu- ehk semilunaarklapp valva õlavarrepeaveen v. brachiocephalica semilunares külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v
femoralis koda atrium õndraarter a.poplitea vatsake ventriculus eesmine säärearter a.tibialis anterior parem koda atrium dextrum tallaarter a.tibialis posterior parem vatsake ventriculus dexter ülemine ja alumine õõnesveen vasak koda atrium sinistrum vena cava superior et inferior vasak vatsake ventriculus sinister parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kolmehõlmne e. trikuspidaalklapp valva ühinemine v. braciocephalica dextra tricuspidalis et sinistra paaritu veen v. azygos õlavarrepeaveen v. brachiocephalica sisemine kägiveen v. jugularis interna külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v
23. Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles. Kaenlaveen (v. axillaris) ühineb üheks mõlemad õlavarreveenid kaenlaaugu alumise serva juures. Kaenlaveen läheb vahetult üle rangluualuseks veeniks (v.subclavia). Rangluualuse veeni (v.subclavia), mis ühinedes sisemise kägiveeniga moodustab õlavarre-peaveeni (v. brachiocephalica) ja sisemise kägiveeni ühinemisel tekkivat nurka nimetatakse veeninurgaks (angulus venosus). 24. Alumine õõnesveen: ladinakeelne nimetus, asetsus, kuidas moodustub, milliste piirkondade veenidest voolab veri alumisesse õõnesveeni? Alumine õõnesveen (v. cava inferjor) paikneb kõhuõõne tagaseinal kõhuaordist vasakul
aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel
annaabi.ee 
