Filmi ''Maleva'' kokkuvõte. Filmi sisu on sellest kuidas eestlastelt taheti ära võtta iseseisvus ning kasutada neid ära. Eestlasi tahtsid hävitada Liivi Ordulased. Filmipeategelane Uru proovis külavanemad kokku ajada ja eestimaad päästa kuid ükski vanem ei kuulanud teda. Kui külavanemad olid vaenlaste küüsi sattunud määrati peavanemaks Uru, kes õpetas teisi ning pani nad tegutsema vabaduse eest. Nii hakkasid teised võitlema, varjama end kavalalt ning kõike muud, kuni sõjapäevani ja mindi sõtta. Sõda võideti läbi raksuste, kuid eestvedaja Uru kaotusega. Minu arvamus: Filmi vaatamine ei olnud vastu, kuid kahjuks pidin vaatama subtiitriteta, mis raskendas sisu aru saamisest. Peale vaatamist avastasin alles et subtiitreid saab ka valida.^ Film oli väga huvitav ja mõtlema panev, kui erinev ja kui raske oli 13
Nendel jäi soola väheks ja arvasid et saab kasvatada soola ja külvasid kõik soola ära ja neile ei jäänd lõpuk ültse soola sinna hakkasid kasvama nõgesed 9.Kuidas kasvasid soola taimed? Soola taimed olid nõgesed ja nõgesed kasvavad kogu aeg hästi 10.Kuidas kilplased peavanema valisid? Nad otsustasid valida peavanema selle järgi kes ütleb kõige kiiremini lause ja sea karja mehe naine oli mehele õpetand ühe salmi mis ei jäänd mehele päris hästi meelde kuid tema saigi siis peavanemaks ikka 11.Milline karistus määrati vähile? Kilplased tahtsid vähki ära uputad 12.Miks otsisid kilplased hiirekoera? Sest neil olid nõukodas palju hiiri 13.Millega sai hakkama hiirekoer? Kui nad oldi hiirekoera ostnud siis nad ei küsind mis ta sõõb üks mees jooksis mehele järgi ja küsis seda aga oli kõva tuul ja kilplane ei kuulnud hästi ja kuulis et ta sööb rahva ja linna siis otsustasid
aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega. 2 Kodutütarde ajalugu Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932. aastal Kaitseliidu ülem Johannes Roska. Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 1933. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi pedagoog prl Salme Pruuden. Kaitseliidu ülem kinnitas 1992. aastal taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999. aastast täitis ametikohustust pr Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002. aastast pr Angelika Naris. 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu peastaap esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Lõplik variant, mis kehtis 1940. aastani, kinnitati 5. veebruaril 1934. aastal
tuhat sakslast surmasid, nende seas ka ordu maa- 98 valitseja ühes kõigi ametimeestega. Viimaks jõudis ühel päeval Tasuja salk talupoegade laagrisse Tallinna all, kus teda hõisates vastu võeti. Tasujat tundsid peaaegu kõik eestlased, aga tema minevik ja pärisnimi oli ainult mõnele ta oma meestest teada, j aineile oli ta selle avaldamise kõvasti ara keelanud. Paljud kahetsesid, et teda nooruse pärast ei võidud valida peavanemaks, kelleks ta oma tulise kõne, sõjakunsti ja muu tarkuse tõttu oli kui loodud. Kõik tema ettevõtted olid seni õnnestunud. Kui Tasuja laagrist läbi ruumika telgi poole ratsutas, mis vanemate nõukogu jaoks oli ehitatud, ei lõppenud rõõmukisa; noored ja vanad püüdsid tubli mehe kätt suruda, vähemalt teda lahke naeratusega tervitada. Muidugi ei puudunud ka mõnitajaid -- millal need Eestis on puudunud? «Vaadake, nooremad!» seletas keegi taat, «see on tubli maamees
annaabi.ee 
