avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest. Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4. Tubakaseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest suhte reguleerija pooleks on avalik huvi, mistõttu valitsevad tubakaseaduses eelkõige subordinatsioonisuhted. Riik on kehtestanud
materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid. Teooria rakendamise muudab raskeks asjaolu, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on komistuskiviks fakt, et ka eraõiguses võib kokku puutuda alluvussuhetega ning avaliku elu vallas esineb koordinatsioonisuhteid.
materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid. Teooria rakendamise muudab raskeks asjaolu, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, samas võib eraõiguse norm tuleneda avalikest huvidest. Kaasajal on enam levinud subjekti teooria, kus kahe peavaldkonna eristamine toimub üksteisega suhtlevate subjektide kaudu. Lähtuvalt sellest teooriast kuulub õiguslik probleem eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisundis. Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes. Ka selle teooria puhul on komistuskiviks fakt, et ka eraõiguses võib kokku puutuda alluvussuhetega ning avaliku elu vallas esineb koordinatsioonisuhteid.
annaabi.ee 
