lahutamatuks osaks. Suurem osa õpetajatest jäi lõpuks vanade äraproovitud kasvatusmeetodite juurde. Kergemate süütegude puhul järgnes suuline karistus (märkus,noomitus,laitus), seismapanemine (nurka,õpetajate tuppa) või pärast tunde jätmist. Raskemate ülesastumiste korral teatati vanematele (teatevihiku abil), kutsuti vanemad kooli või alandati käitumishinnet. Erandjuhtudel heideti süüdlane koolist välja või saadeti erikooli. Ergutamise peavahendiks peeti kiitust nelja silma all, klassi või kooli ees. Väga hea õppetöö puhul kingiti raamatuid. Koolides valitses tugev distsipliin, õpetaja ei jälginud korda mitte ainult koolimajas, vaid ka kooli ümbruses ja ühiskondlikes paikades. Eesti õpetajaskond seadis oma eesmärgiks terve, tööka, ausa, kohusetruu ja elurõõmsa põlvkonna kasvatamise, kes oskaks lugu pidada endast ja oma rahvast. 8 4 KESKHARIDUS
Õppematerjal viidi vastavusse laste arengutasemega, töötati välja uued õppetöö meetodid ja vormid. Ei õpetatud enam üksikute ainete kaupa vaid komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Ihunuhtlus oli Eesti koolidest kadunud juba enne tsaarivõimu kukutamist. Karistuseks jäid märkus, noomitus, laitus, nurka- või õpetajate tuppa panemine, pärast tunde jätmine. Raskemate üleastumiste puhul teatati vanematele või alandati käitumishinnet. Ergutamise peavahendiks peeti kiitust nelja silma all, klassi või kooli ees. Väga hea õppetöö puhul kingiti raamatuid. Koolides valitses tugev distsipliin, õpetaja jälgis korda koolimajas, kui ka kooli ümbruses ja ühiskondlikes paikades. Keskharidus. 1919.a. sügisel alustas tööd 68 mitmesugust keskastme kooli. 1922.a. võeti vastu ,,Avalikkude keskkoolide seadus". Selle alusel moodustas keskkool ühtluskooli teise järgu, tema ülesandeks oli haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine
annaabi.ee 
