Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks. 1935. aastal sõlmiti vastastikuse abi leping NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel. Nüüd pidi nii Prantsusmaa ka NSV Liit abistama Tšehhoslovakkiat kolmanda suurriigi rünnaku puhul. Seega tunnistas Prantsuse valitsus, et Saksa agressiivsust on ilma NSV Liidu osavõtuta võimatu ohjeldada. Pärast 1933. aastat tunnustasid NSV Liitu mitmed uued lääneriigid. 1934
Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939. aastal toimusid NSV Liidu ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid Nõukogude poole võiduga. Sedalaadi vastasseisudele vaatamata ühendas maailma erinevaid diktatuure vaenulikkus oma peavaenlaste, s.o lääne demokraatia vastu. Ning ühel hetkel osutus see omavahelistest vastuoludest suuremaks. 1935. aastal sõlmiti vastastikuse abi leping NSV Liidu ja Prantsusmaa vahel. Nüüd pidi nii Prantsusmaa ka NSV Liit abistama Tsehhoslovakkiat kolmanda suurriigi rünnaku puhul. Seega tunnistas Prantsuse valitsus, et Saksa agressiivsust on ilma NSV Liidu osavõtuta võimatu ohjeldada. Pärast 1933. aastat tunnustasid NSV Liitu mitmed uued lääneriigid. 1934. aastal kehtestati
annaabi.ee 
