Kirikulõhe 1054.a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast; paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades; paavst Leo IX ja patriarh Michael Cerularius heitsid teineteist kirikust välja Neljandas ristisõjas vallutati Konstantinoopol. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil riik taastada, kuid polnud enam nii tugev, süvenes majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast. Peavaenlased olid türklased, riigis olid ka sisevastuolud. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 29. mail 1453.a. 24.Frangi riigi kujunemine Keltide Gallia kestis 1.saj. keskpaigani eKr, lõpetas Caesari vallutus Gallia Rooma provintsina 1.saj. II pool eKr kuni 3.saj. pKr, Rooma-Gallia aeg, lõpetas frankide vallutus Merovingide Gallia 5.-8.saj. Karolingide Gallia 8.-10.saj. Chlodovech frankide kuningas Merovechi sugukonnast, kelle järgi sai nime Merovingide dünastia, tema
Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi reformatsiooni (algus 1520ndatel) ja tsentraliseerimise. Selle tulemusel tekivad tugeva riiklusega luterlikud riigid. Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani). Suur-Rootsi ajastu (1560-1721): sõjandusriik
annaabi.ee 
