aastal ligikaudu poole hukkunutest moodustasid alkoholijoobes roolikeerajate ohvrid ja kõigest liiklusõnnetustest on ligi 19% nande süül (Vaata Diagramm 2) Alkohooli mõjul muutub inimene ettevaatamatuks, kaotab enesevalitsuse, annab voli tunnetele. Inimene hindab ennast üle, riskib, muutub kergemeelseks ja uljaks. Alkohooli mõjul ei reageeri meeleorganid enam nõrkadele ärritajatele, väheneb nägemisväli ja nõrgeneb värvieraldusvõime. Valesti hinnatakse kiirust, kaugust, peatusteekonna pikkust jne. Järelduseks võib nii öelda, et alkohooli mõju autojuhtimisele seisneb kahest aspektist: 1. suurem riskikäitumine 2. halvenenud psühhomotoorsed funktsioonid (Honkanen, 1993) Lisaks alkohoolile, teine autoavariid tekitav faktor on turvavöö kinnitamata jätmine, kuigi turvavööd on efektiivsed fataalsete vigastuste ennetamisviisideks, olenemata inimese vanusest, transpordivahendi suurust, liikluse kiirusest, tee tüübist, avarii tüübist, aastaajast, geograafilisest
teks B-150M), on ainult jalgpiduriga pidurdamisel kalduvus Peale selle mõjutavad aeglustusteekonna pikkust pidurite külglibisemisele. seisukord, teekate (asfalt, kruus) ja selle seisukord (märg, Liiklusohutuse seisukohalt on oluline, et igal juhil oleks kuiv, jäätunud), rehvimustri laad ning rehvi kulumus. ettekujutus peatusteekonna pikkusest ja teguritest, Reageerimis-, aeglustus- ja peatusteekonnast annavad mis seda mõjutavad. Peatüsteekond on vahemaa, mille sõi- ettekujutuse tabelis 18 toodud andmed. duk läbib alates ohu märkamisest kuni täieliku peatumi- Motorolleri j ulilimistehnika iseärasusi. Ehkki motoroller seni (joon. 171). Ta jaguneb omakorda reageerimis- ja mehhanismide paigutuselt ja üldkujunduselt veidi erineb aeglustusteekonnaks
annaabi.ee 
