Samuti ei pea Laenuandja ette teatama seaduste muutumisest tingitud Lepingu muudatustest. 17. LEPINGU KEHTIVUS 17.1. Leping jõustub Lepingu aktsepteerimisega Laenuandja internetikodulehel ning aktsepteerimise kinnitamisega (sõlmimisega), kasutades selleks Lepingu Laenusaaja pangalinki (Laenusaaja identifitseerimine Laenusaaja panga identifitseerimissüsteemi kaudu) või ID-kaardi identifitseerimissüsteemi vastavalt interneti kodulehel ilmuvatele juhistele. 17.2. Leping loetakse peatunuks, kui Laenusaaja ei ole eelneva 12 kuu jooksul KIIRLAENU teenust kasutanud ja on täielikult kustutanud oma Lepingust tuleneva võimaliku võlgnevuse Laenuandja ees - tagastanud kogu Lepingu alusel saadud Laenu, tasunud Intressid ja muud Maksed. Sel juhul Laenusaaja juurdepääsu Laenuandja interneti keskkonda piiratakse. Peale Lepingu peatumist ei ole Laenusaaja konto Laenuandja koduleheküljel aktiivne. Leping jätkub ja
Nimelt peatub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 järgi nõude aegumistähtaeg kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisega (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. juuli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-16, p 22). Aegumistähtaja peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega (TsÜS § 160 lg 3). Aja jooksul, mil tsiviilhagi oli kohtu menetluses, tuleb lugeda aegumistähtaeg peatunuks, sõltumata sellest, millise lahendiga asi lahendatakse. Selliseks lahendiks, mille jõustumisega aegumise peatumine lõpeb, võib olla ka määrus, millega tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-57-08, p 12). Seega säilib kannatanul tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi vaatamata jätmisel võimalus oma nõude maksmapanekuks tsiviilkohtumenetluses. 17