Tol ajal puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon, mis oleks suutnud tekkinud olukordi kiirelt lahendada. Ka oli sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Vaatamata sõjatehnika tormilisele arengule, ei uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat. Inimesed kujutasid sõda romantilise, üleva ja hülgavana. Algselt takistas sõda kõigis riikides ulatusliku vaimustuspuhangu. Sõdurid läksid sõtta innustunult, suures au ja kuulsuse ootuses ning peatses kojunaasmises. Eufooria asendus peagi aga reaalsusega. 1915. aasta alguseks olid läänerindel ehitatud välja kaitseliinid ja algas ohvriterohke positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres`i juures mürkgaasi inglaste vastu, mis ei suutnud aga nende vastupanu murda. Järjest rohkem kasutati merel allveelaevu. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal oli ka hulgaliselt ameeriklasi.
soovi üle minna meie planeeti inimmõju vähendavale säästva arengu teele. 1997. aastal toimus samas nõupidamine Rio+5, mis näitas, et reaalseid tegusid pole tehtud. Inimeste käes on järjest võimsam tehnika ja üha suuremad energiaressursid. Ameerika füüsiku F. Daysoni arvates suureneb energia tarbimine Maal järgneva paari tuhande aasta jooksul umbes 10 miljardit korda. See tähendab, et üsna peatses tulevikus on inimene suuteline muutma Maa kliimat ja kõigi geoloogiliste protsesside kulgu. Kas sellest aga inimkonnale kasu tuleb, näitab tulevik. Võib-olla kiirendab see hoopis inimkonna hävingut. 8
annaabi.ee 
