· Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse. Selle kõrval leidub ka vähekasutatud iseankurduv rippsild, mille korral peatrossid ankurdatakse peatalade külge. Talasild on sild, mille korral raskust kandvad talad (silladekk) toetuvad kahe otspunktiga tugedele. Kõige lihtsam talasild on purre, mis võib sisuliselt olla üle takistuse (jõe, kuristiku) asetatud laud või palk. Pikemad talasillad on jaotatud osadeks, igal talal oma toetuspunktid. Konsoolsild on sillatüüp, mis ehitatakse horisontaalselt ulatuvate konsoolide abil. Tavaliselt kasutatakse kahte vastaskaldal asuvat konsooli, mis eenduvad takistuse (nt
Verrazano-Narrowsi silla (4,8 km, 1300 m rippava, 6 sõidurada kummalgi korrusel) (Matve 1978). Rippsilla iseloomulikus tunnuseks on see, et tema liiklust kandev osa ripub. Selleks kasutatakse tavaliselt trosse või kette (algselt kasutati nööri ja teisi materjale), mis tõmmatakse pinge all üle takistuse ning ankurdatakse maasse. Lisaks on olemas ka teine rippsilla tüüp iseankurduv rippsild, mille puhul peatrossid kinnitatakse peatalade külge. Antud tüüpi rippsildu on suhteliselt vähe ehitatud (Silla ehitamine 2009). Rippsilla peamised osad (joonis 1) on: Tugipostid ehk püloonid (towers), mille ülesandeks on hoida trossi üleval. Ankrud (anchorages), mille ülesandeks on hoida trossi pinge all ja jaotada selle koormust ühtlaselt. Nad paiknevad mõlemal pool silda ning on tavaliselt valatud betoonist.
annaabi.ee 
