Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H
aasta juunikuu, mil rahval oli võimalik kokku tulla. Sellest hooloimata jätkus kahe aastane võitlus baltisakslaste intriigide ja vene bürokraatiaga. Palve laulupeo korraldamiseks esitati aprillis 1867, kuid vastust ei saadud veel märtsiks 1868, ega aasta lõpukski. Korraldajad käisid nii Moskvas kui ka Riias asja seletamas- Riias ms. Jannseni sõber pastor A.H.Willigerode Tartust, kes ise oli rahvamuusika huviline juhatas Tartu- Maarja koguduse koori ja oli valitud peatoimkonna presitendiks. Laulupeo korraldamine muutus juba küsitavaks, sest ametlik luba saabus alles 20. vvebruaril 1869, vaevalt neli kuud enne peopäeva. Tegemist oli niihästi baltisaksa ringkondade vastuseisuga kui ka vene bürokraatia tahtliku viivitusega, et pidu nurja ajada. Esimene üldlaulupidu Kui laulupidu siiski suudeti läbi viia tulenes see asjaolust, et ettevalmistused olid loa ootamise ajal jätkunud
marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen. Peatoimkonna eesmärgiks oli värvata vabatahtlikke, kes läheksid eestlastele appi Vabadussõtta võitlema. 23.12 kirjutati alla ametlikule lepingule Oskar Kallase ja toimkonna vahel. Soome poolt kohustus luua 2 väeosa, vähemalt 2000 meest. Eestlased pidid varustama ja Eestisse toimetama. Vabatahtlike värbamine läks täie hooga käima, aastavahetuseks olid 2 väeosa enam-vähem valmis. Esimesena jõudis Eestisse majon Ekströmi väeosa, nn 1
annaabi.ee 
