Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku
Kaljuste, kes on ka teistes Haydniga seotus projektides kaasa löönud, tunneb mehe loomingu vastu tõsist huvi, nimetades teda fantastiliseks heliloojaks. Möödunud, 2007 aastal, tähistati ka Eestis Haydni 275. sünniaastat. Koostöös Tarmo Leinatammega ning Vanemuise teatriga esinesid Põlva noored muusikud. Eesmärk oli anda noortele musitseerimis võimalus ning teha kummardus sellisele muusika suurkujule. Võru muusikapäevadel 2005-2007 aastal, tuli peateosena igas kavas ettekandmisele üks osa Franz Joseph Haydni oratooriumist `Aastaajad'. Oratooriumi esitamiseks loodi Võru oratooriumikoor ja sümfooniaorkester, mida juhatas Võrust pärit Rahvusooper Estonia dirigent Erki Pehk. Veel on ette kantud Tallinna Jaani kirikus üheksast osast koosneva Joseph Haydni teos "Seitse sõna ristil" ning Estonia kontserdisaalis "Harmoniemesse." Haydni muusikapärand on nii võrd suur, et kahtlemata võiks siia tuua veel rohkem näiteid.
annaabi.ee 
