Linnamüürid olevat olnud väga laiad. Müüri ümbritses veel 40 m laiune vallikraav. Babüloonia linnad Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jooksevad. Elanikkond jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. 1) Vana Babülon - Arvatavasti oli ümbritsetud ringmüüri ja vallikraaviga. Linna keskel oli ilmselt suure siseõuega kindlustatud loss ning tsikuraat peatempliga. Ajalookroonikais on teateid mitmekorruselistest elamutest, mis olid ehitatud maapinnast kõrgemale asetatud platvormile. 2) Uus-Babülon e. Kaldea riik Linnaehituses sai Uus-Babülonile eeskujuks Vana- Babüloonia. Linn koosnes umbes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust, uuemast eeslinnast ning kogu seda ala ümbritsenud urbaniseerunud territooriumist. Uus-Babüloni plaan oli peaaegu korrapärane ristkülik, mille Eufrat poolitas vana- ja
kohas – seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jõuavad. Teisel aastatuhendel eKr, sai Babüloonia suurrigiks ning Babüloonia muutus väikelinnast, Ees-Aasia suurimasks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli nii lai, et seda nimetati Hammurabi jõeks. Linna keskel oli arvatavasti suure siseõuega kindlustatud loss nind tsikuraat peatempliga. On ka teateid mitmekorruslistest elamutest, mis olid ehitatud platvormile, selleks et elamut kaitsta tuvavete eest talviste sademete ajal. Väljakaevamistel on leitud suurtest kibikünadest moodustatud kanalisatsioonikollektoreid, millesse heitvesi ja liigvesi kinni püüti – üleujutuste pärast. Babülon ei kesnud kaua nii vägevana, sest sai paljudel kordadel asüürlaste kallaletungide osaliseks. Nt. 7. saj eKr sai Babüloni linn ja riik hoobi, Asüüria kuninga Sangeribi sõjakäigult