3* hotelli. Veel arvati, et hommikusöök peaks olema hinna sees ja õhtuti hea söögivalik hotellis. Sooviti ka mugavat baasi, kust edasi-tagasi liikuda ning hotelli lähedal paik- nevat meelelahutust ja toitlustust. Magistritöö käigus koostatav kuurordikontseptsioon peaks vastajate arvates olema tehtud Pärnu rannapiirkonnale. Sellega soovitakse liita rannajoon kesklinnaga ühtseks terviklikuks kuurordiks. Peateljena nähakse Supeluse tänavat, mille ääres asuvatesse rannavilladesse peaks koonduma meelelahutus ja toitlustus. Piirnevatesse tänavatesse rahulikumad perespaad. Kogu piirkonnas peaks toimima ühtne infosüsteem, mis annaks paar päeva ette teada kõigist üritustest, festivalidest ja rannavillades toimuvast. Kuuror- dialal peaks lisaks ravivõimalustele olema tänavaspordi üritused, näiteks jalgpall, korvpall ja jalgratastega vigursõit. Ronimiseks ja mängimiseks tuleks Rannapargis
1.3.2.3 Ülejõe ja Rääma Kuni 20. sajandi alguseni arenes linn peamiselt Riia suunal, alles pärast esimese silla valmimist (1904) elavnes äri- ja elutegevus ka jõe paremkaldal. 1867. aastal jagati Ülejõe kalameesteküla maad 73 rendikrundiks, millest 38 läksid küll põlisperedele, 35 aga enampakkumisele. Põlispered asustati enamikus ümber praeguse Mihkli tänava ümbrusse. Sellest hakkaski kujunema Ülejõe eeslinn. Piirkonna peateljena toimis kaua 13 Tallinna postmaantee (tänane Jannseni tänav). Alles pärast esimese silla valmimist üle Pärnu jõe 1904. aastal kandus liiklus üle Jänesselja maanteele (tänane Tallinna mnt). Asustus kujuneski välja eelkõige piki neid kahte maanteed. Enne I maailmasõda koondus hoonestus paari kvartali laiuselt just nende kahe tee äärde. Tänaseni on piirkonnas
annaabi.ee 
