Selleks, et kolme muutujaga tõeväärtustabelisse saaksid kantud kõik variandid tõesusest ja väärusest, kanname esimesse tulpa neli korda t ja neli korda v; teise tulpa vastavalt kaks korda t ja kaks korda v, seni kuni tulp täis saab; kolmandasse tulpa kannama üle ühe t ja v. Kahe muutujaga tõeväärtustabeli korral kanname esimesse tulpa kaks korda t ja kaks korda v; teise tulpa jällegi üle ühe t ja v. 2) Teine samm: määrame ära valemi tehete järjekorra ning peatehte, milleks arvestame lausearvutuse tehete prioriteedijärjekorda (¬, &, , , ) ja kirjavahemärke () [vt ka Lisa]. 4 3 2 1 A B C A & ¬(B A C) tt t t t v t v t t v v v t t v t v v v t v v v
väärtustus, millel valem on tõene, või väärtustus, millel valem on väär. Alati saab seda küsimust lahendada tõeväärtustabeliga, kuid mõnikord võib kiiremini sihile jõuda valemi struktuuri analüüsides. Näiteks kui on vaja kindlaks teha, kas etteantud valem saab olla mingil väärtustusel 3 tõene, siis uurime kõigepealt, millised peavad olema valemi peatehte poolte tõeväärtused, et valem oleks tõene, seejärel püüame leida väiksemate komponentide tõeväärtused, siis omakorda veel väiksemate omad jne, liikudes valemi struktuuris järk-järgult üha sügavamale. Kui sellise analüüsi käigus satume alati vastuolule, siis valem ühelgi väärtustusel tõene ei ole ning on järelikult samaselt väär. Kui aga jõuame ilma vastuolu kohtamata välja lausemuutujateni, siis
põhjal Y X. Edasi on lausearvutuse valemid X ¬Y , Z ¬X ja (X ¬Y ) (Z ¬X) ning samuti ((X ¬Y ) (Z ¬X)) (Y X). Viimase valemi peatehe on ja tema osavalemid on parajasti kõik loetletud valemid. Näide: Vaatleme taas valemit (((X ¬Y ) (Z ¬X)) (Y X)). Jättes ära välimised sulud, saame ((X ¬Y ) (Z ¬X)) (Y X). Tehete prioriteete arvestades võime loobuda sulgudest ümber valemi peatehte kummagi poole: (X ¬Y ) (Z ¬X) Y X Samuti pole tarvis ka esimesi sulge: X ¬Y (Z ¬X) Y X. Väärtustus: Kui lausemuutuja X on tõene, siis kirjutame X = t või X = 1; kui lausemuutuja X on väär, siis kirjutame X = v või X = 0. Kui omistame korraga tõeväärtused mitmele lausemuutujale, siis seda tõeväärtuste komplekti nimetame väärtustuseks. Näiteks muutujate X, Y, Z üks võimalik väärtustus on X = t, Y = v, Z = t ehk (t, v, t). Ülesanne:
annaabi.ee 
