”Kuristik rukkis” J. D. Salinger 1. Tsitaadid: ”Ma olen kõige suurem luiskaja, keda olete oma elus kohanud.” Holdenil oli kombeks igas situatsioonis valetada. Ükskõik milline teema oli, ta sai ikka mingi vale sisse segada. Eriti kui tegemist oli tema vanusega ning ta tahtis omale alkoholi osta vms. ”Jestas, vaata, et sa teda mul liiga välja ei venita.” Holden andis mõista Stradlaterile, et see tema seemisnahkset jakki ikka ilusti hoiaks, kuna see oli tal ainult paar korda seljas käinud. ”Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus?” Stradlater oli palunud Holdenil enesele kirjeldav kirjand kirjutada. Kuna Holden tegi selle pesapallikindast, polnud ta sellega rahul ning sellest andis ta ka Holdenile teada. ”Korista oma vastikud põlved mu rinnalt.” Holden kakles Stradlateriga, kuna oli vihane poisi peale, et too oli käinud kohtamas tüdrukuga, kes ka Holdenile meeldis. Kakl...
Lõpus suudab peategelane kiirelt põgeneda majast ja joosta kaugustesse. Viimane asi, mida ta näeb on, kuidas sünge järv maja enda alla haarab. „Usheri maja langus“ on läbi ja lõhki täis elavaid, ent tumedamates varjudes kirjeldusi. Iga detail on välja toodud ja omakorda muudetud kirjelduste kaudu õõvastavaks. Alustades sellest, milline on maastik ümerringi ja lossivälimus ning lõpetades sellega, milliseid tundeid keegi tegelastest valdab. Peategelena ehk siis loo edasikandja on sattunud oma sõbra elamisse kummalisel põhjusel, millest ta ise ka teadlik polnud. Üha-enam kerkis esile tunne, et justkui toimuks kõik saatuse poolt ette määratuna, ent siiski jäid õhku küsimused miks ja milleks. Põhilisteks tunnusjoonteks võib välja tuua kummitava maja, sünge maastiku, salapärase haiguse ja lõhestunud isiksuse. Kõik on omavahel seotud elemendid ja valdavalt selle tõttu kujuneb välja ängistusest ja hirmust köidetud huvi
Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema kuulsamad teosed on „Hind“, „Printsess“ ja ka mõned luuletuskogud nagu näiteks „Sel Maal“ ja „Mööt“. Mina pole kahjuks tema teisi teoseid lugenud nii, et ei oska võrrelda „Piiririigiga“ Teos räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ning otsib seal endale kohta, kuid ei leia seda. Raamat keskendub rändaja ja Franzi suhetele. Autor seda ei maini, aga peategelane peaks olema pärit Eestist. Peategelena põgenes enda eest justkui - ütles, et piiririiki ei saa olemas olla, justkui poleks tedagi olemas. See oleks nagu väljamõeldis, raske on aru saada mis on reaalsus ja mis mitte. Ta mürgitas lõpus Franzi ära, ilma, et isegi kahetseks seda. Eelnevalt tegi mitmeid pahatahtlikke hoiatusi vms, et tahaks Franzi metroo alla lükata või kuskilt kõrgelt alla lükata. Minu jaoks jäi üsna arusaamatuks miks see peategelane üldse Franzi ära mürgitas
Kujutatakse tema ja ilusa neiu Bretti armastust, nende endi nägemuses pole neil tulevikku. Brett loob suhted veel kolme mehega, kellega ta aga ei leia täiuslikku õnne. Mehed on omavahel sõbrad. Tegevus toimub Prantsusmaal ja Hispaanias, kujutatakse ka härjavõitlusi. Romaan kujutab elupõletamist, ehk üks päev korraga elamist, elutüdimust ja katastroofi eelaimust. Samas on lõpp siiski positiivne, kuigi peategelena just ei looda midagi, aga ta ei anna ka alla. (ja päike tõuseb..) Selle romaani moto tõi lugejate teadvusesse mõtte kadunud põlvkond. Romaan ,,Hüvasti, relvad" (1929) Peategelane Frederic Henry on vabatahtlik Itaalias Punase Risti autojuht. Kujutatakse sõja hävitavat mõju, aga ka armastust sõja ajal. Peategelane pole täiuslik sõjakanelane, vaid inimene oma nõrkustega. Romaan ,,Kellele lüüakse hingekella" (1940)
annaabi.ee 
