Ta pakkus välja ,et see on maalitud lõbumaja jaoks,see oli keelatud kuna maal oli liiga tähtsusetu kõigi kohtade jaoks peale avalike galeriide. Venus Urbino inspireeris hilisemat maali Olympia Édouard Manet poolt, milles Veenuse kujutis asendati prostituudiga. See kunstiteos oli inspiratsioon karakteri Fiammetta Bianchini raamatus Company of the Courtesan kirjutatud Sarah Dunanti poolt.Samuti on seda viidatud Bernard Malamud lühikeses loos Paljas Alasti raamatus, kus pressitake välja peategelaselt,et ta võltsiks seda maali. Tizian hästi ära kasutanud maalis innovatsiooni, lineaarset perspektiivi. Tizian [t'iitsian] (õieti Tiziano Vecellio [titsi'aano vets'ellio]; ka Vecellio (1477 või umbes 1490 Pieve di Cadore 27. august 1576 Venezia) oli itaalia maalikunstnik, kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid. Sisukord [peida] · 1 Elukäik · 2 Looming o 2.1 Maalid · 3 Välislingid [redigeeri] Elukäik Maaliõpinguid alustas ta juba 9-aastasena
on saavutanud. Vaatamata kõigele jääb ta ise aga ellu ja see on põhiline. Ise ütleb ta selle kohta nii: ,,Ja kes sind siis õige võitis, vanamees? Ei keegi. Läksid vaid liiga kaugele." Ta ei leidnud lähedalt õnne, otsis seda kaugelt, leideski selle, aga kaotas kõik teel tagasi. Põhimõtteliselt oli samas kohas kus loo alguses, selle vahega, et ta oli vahepeal palju saavutanud ja mõtles juba rahale mis ta selle saagi eest saada võiks. Raamatu peategelaselt Santiagolt on palju õppida nii minul kui ta teisel. Ei tohi mitte kunagi alla andma, alati peab võitlema ja elus edasi püüdlema. Samas hoiatas ta mitte liiga kaugele minema. Isegi kui elus läheb hästi, peab kõik jääma mõistuse piiresse, sest kui liiga hästi läheb on varsti oodata ebaõnnestumisi. Riskides ja saavutades palju on jälle kergem võimalus kaotada kõik, sest alati leidub röövleid, kes su heast saagist ka osakest ihaldavad.
Näiteks Denissov ütles, et kui sa suudad millestki päevas rõõmu tunda, kasvõi kellegi teise eest, siis toob see kohe värvi ellu tagasi. Minategelane vastas aga sellepeale, et ta pole öelnud, et tema elust on värv ära kadunud. Minategelane armastab endiselt elu, missiis et ta on kaotanud võime rõõmustada iga päeva üle. *Kui inimene erineb teistest, ehk selle raamatu kontekstis tihtipeale eemaldub grupist, kas see tähendab kohe, et tal on mure? Raamatus küsitakse peategelaselt pidevalt, et kas tal on midagi juhtunud ja kas ikka kõik on korras. Raamatu vältel ta tihtipeale kas ei võta juttu üles või siis vastab väga lühisõnaliselt (esimeses peatükis). Isegi siis kui tal oli meeldib seltskond, võttis ta ikkagi aega, et üksinda ringi vaadata ning mõtteid mõlgutada. Inimesed on erinevad ning samuti on ka tema, osadel on vahepeal vaja seda pausi, et mõelda iseasju ning selliesed asjad ei pruugi isegi teadlikult tulla vaid iseenesest. 3
annaabi.ee 
