Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a. Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge. Ühelt poolt on ta sümbolistliku, teiselt poolt impressionistliku kallakuga. Ühelt poolt on ta naljaka sisuga, teiselt poolt tõsisega. Üks osa tema teostest on peategelasekesksed, teine osa pole. 7) Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929–44 Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga “Vaeste-Patuste alev”, kus hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola “Söekaevurite” eesti variant. Leida Kibuvitsa “Soomustüdruk” agulist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos “Tagahoovis” – agulihoov koos värvikate tegelastega
Kõrgaeg kujuneb Gailitil üsna pikaks (u 1925-45). Ühelt poolt helge ja naljakas Gailit, teiseltpoolt sünge ja groteskne Gailit E. Annus. Kui me hakkame lähemalt vaatama, kuidas Gailiti poolused välja tulevad, siis neid on õige mitu: 1) sümbolistlik ja impressionistlik kallak 2) helge ja sünge eristuvad küll, aga kas helge käib kaasas naljaga ja sünge tõsisega? See pole päris üks-ühene 3) naljakas-tõsine 4) Gailit teosed jagunevad kahte rühma ka selle järgi, kas nad on peategelasekesksed v ei ole. Kui vaadata noort Visnapuud, siis on põhiliselt kolm eristuvamat tekstitüüpi, mis nende dihhotoomiate all kujunevad, ja need jäävad sinna loomingusse alles ka. Gailit 1) sümbolistlik 2) impressionistlik ja helge Gailit 3) följeton 1910-20ndate vahendusel hakkab följeton väga kiirelt kirjanduspildis kaasa mängima. Kui asja lihtsustatud kujutada, siis "Muinasmaa" iseloomustab impr ja helgemat, "Purpurne surm" sümbolistlikku ja õudsamat poolt
annaabi.ee 
