metalli osakeste omavahelise jõu, siis need eralduvad. Treitera tööl on palju ühist kiilu tööga! Treitera koosneb kahest osast: peast ja kehast, mille abil tera kinnitatakse hoidikusse. Treitera peas eristatakse järgmisi elemente: esitahk, mida mööda libiseb laast; peatagatahk, mis on pööratud vastu lõikepinda, abitagatahk, mis on pööratud vastu töödeldud pinda. Lõikeservad: pealõikeserv ja abilõikeserv. Pealõikeserv moodustub ees - ja peatagatahu lõikejoonel, abilõikeserv aga esi ja abitagatahu lõikejoonel. Tera tipp on pea - ja abilõikeserva lõikepunkt. Ta võib olla ka ümardatud. Treitera nurgad. Treiterade nurkade määramiseks on kasutusel mõisted lõiketasapind ja põhitasapind. Lõiketasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on puutujaks lõikepinnale ja läbib tera lõikeserva. Põhitasapinnaks nimetatakse tasapinda, mis on paralleelne tera piki - ja ristettenihkega ja millele toetub
Kui pole võimalik tagada pidevat jahutust, siis on parem teritada kuivalt. 6. Kiirlõiketerasest treiterade eelteritust tuleb toimetada keskmiselt kõvadel korundketastel teralisusega F40-F36, lõppteritust aga samasugustel ketastel teralisusega F30-F24. Treiterade teritamise järjekord on selline. Esmalt teritatakse treitera peatagatahk (joonis 5.2.2.1), http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html Joonis 5.2.2.1 Treitera peatagatahu teritamine siis abitagatahk (joonis 5.2.2.2), http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.html Joonis 5.2.2.2 Treitera abitagatahu teritamine Seejärel esitahk (joonis 5.2.2.3) http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/522_treiterade_teritamine_ja_lihvimine.htm http:// www.e-ope
annaabi.ee 
