kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati lpuks hletada; tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h ja p poolt 14 hlt. Selle otsusega ei leppinud aga Gustav Suits, kes tles "Noor- Eesti siin vanale alusele jb ja h ja p... kirjutab". Tnapevalgi on kasutusel mlemad vormid, nt kasutab mni haritlane neid vorme poeetilites ja pidulikes tektides. Toimusid veel 3 keelekonverentsi. Niteks 2
Tänapäevased eesto Leele läändenimetused nagu nimetav omastav osastav, sisseütlev jne on K.A. Hermanni loodud. Temalt pärinevad veel ainsus ja mitmus, häälik, täishäälik, käänamine ja kääne, põõrmaine ja pööre, võrdlemine, algvõrre ja ülivõrre. Ta oli ülimalt oluline inimene eesti kirjakeele arendamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Sellel koosolekul otsustati eelistada pikki vokaale sellistes sõnades nagu hääl, päästma, rõõm, mitte heal, peastma ja rõem, kuid hea ja pea. Tapa keelekonverentisle järgnes veel kolm keelekonverentsi viimane toimus 1911. Aastal, kus oli arutluse all palju küsimusi mis puudutasid nii sõnavara, morfoloogiat kui ka ortograafiat.. nii näiteks määrati teisel keelekonverentsil kindlaks h-ga algavad sõnad, sest künes jäi h tihti hääldamata. Kolmandal keelekonverentsil otsustati muu hulgas, et ahvaste nimed kirjutatakse väikese algustähega, riikide omad aga suure algustähega
aegadel eesliite 'e-' (emancipare) ja vastupidise tähenduse: pärisorrjusest, teise käsu alt peasnud, wabastud) järel asub Suburg analüüsima, kuidas algne sõna emancipirt on aja jooksul saanud erinevaid värvinguid. Võrreldes, kuidas ennemuiste nõrgemad rahhwad wägewamate omanduseks, pärisorjadeks langesiwad, nii ka naise-mehe suhetes: mees võttis naiselt esmalt inimliku wolipriiuse ja kui ta omaenese waimu teaduste waral rumaluse orrjusest peastma hakkas, jättis ta naisterahhwa, oma käsualuse teenija, sellesse orjusesse. Seda tegi ta sellessamas põhjusmõttes, milles kõik pärisorja rahhwad rumalad peetaks, ta arwas: saawad naised targeemaks, ei saa nad sõnakuulelikult teenima, ei wõi meie mehed nendega enam oma tahtmise järele ümber käia, jõuab ta mõttearenduses selleni, kuidas naiste suhtes, kes enese waimu jõuudusi ka mehe moodi harida ja omale oma hariduse kraadi järele avalikkus
annaabi.ee 
