antiikaja olümpiamängud. Sealt tuuakse tuli tõrviku või kaevurilambiga teatejooksu põhimõttel (kasutatakse ka trantspordivahendeid) olümpiamängude avamise päevaks olümpialinna. 9 Esimest korda süüdati olümpiatuli 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel, kuid pidulik tule süütamise kombetalitus Olümpias (esmakordselt 20. juuli 1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. aastal. Talvemängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1945. aastal. Olümpiastaadionil süütab olümpiatule selle maa sportlane, kus mängud peetakse. Mõnikord on isiku valikul lähtutud maa ajaloolisest seigas. KASUTATUD KIRJANDUS ,,Olümpiamängud" Entsuklopeediline teatmeteos, Tallinn kirjastus ,,Valgus", lk 7-21 10
· Olümpiatuli Olümpiatuli süüdatakse päikesekiirtest. Seda tehakse olümpias, kus peeti antiikaja olümpiamängud. Sealt tuuakse tuli tõrviku või kaevurilambiga teatejooksu põhimõttel (kasutatakse ka transpordivahendeid) olümpiamängude avamise päevaks olümpialinna. Esimest korda süüdati olümpiatuli 1928. a. Amsterdami olümpiamängudel, kuid pidulik tule süütamise kombetalitus Oümpias (esmakordselt 20. VII1936) ja tule toomine sealt olümpialinna mängude peastaadionile sai tavaks 1936. a. Talimängudel süüdati olümpiatuli esimest korda 1948.a. Olümpiastaadionil süütab olümpiatule selle maa sportlane, kus mängud peetakse. Mõnikord o isiku valikul lähtud maa ajaloolisest seigast: näiteks süütas 1952.a. Oslos tule polaaruurija Fridjof Nanseni pojapoeg Egil Nansen, 1964. a. Tokios Yoshinori Sakai, kes on sündinud Hiroshimas aatomipommi plahvatamise päeval, 6. VIII 1945. Mexico olümpiamängudel (1968. a.) süütas tule esimest korda naissportlane