Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. a. olümpiamängude taasünni 20. aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. a. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. a. Belgia olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge korraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-I presidendile, kes annab selle oma korda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja peastaadionil kesksel kohal. Pärast olümpiamänge jääb lipp neljaks aastaks mänge korraldanud linna kätte hoiule. Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-le 1952. a. taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo. Olümpiasümbol on 5 omavahel põimunud rõngast. Selle värvilise kujutise puhul on ülal ( vasakult) sinine, must ja punane, all kollane ja roheline rõngas; kollane rõngas ühendab sinist ja musta, roheline musta ja punast rõngast. Sümboli mõtte esitas 1913. . P. de
altius, fortius. Esimest korda heisati olümpialipp Pariisis 1914. aasta olümpiamängude taassünni kahekümnenda aastapäeva tähistamise puhul. Olümpiamängudel lehvis lipp esimest korda 1920. aastal. Antverpenis, selle lipu kinkis ROK-ile 1920. aastal Belgia Olümpiakomitee. Olümpiamängude avapidustustel annab eelmisi mänge morraldanud linna esindaja olümpialipu ROK-i presidendile, kes annab selle omakorda olümpiamänge korraldava linna linnapeale. Lipp lehvib kogu mängude aja peastaadionil kesksel kohal. Pärast olümpiamänge jääb lipp neljaks aastaks mänge korraldanud linna kätte hoiule. Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-ile 1952. aastal taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo. Olümpiasümbol on viis omavahel põimunud rõngast. Selle värvilise kujutise puhul on ülal (vasakult) sinine, must ja punane, all kollane ja roheline rõngas; kollane rõngas ühendab sinist ja musta, roheline musta ja punast rõngast. Sümboli mõtte esitas 1913
annaabi.ee 
