Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed, nagu oleks neid teinud mõni müürsepast diletant. Kohati laskuti isegi nii kaugele, et figuure tehti lihtsalt vormiga nagu tavalisi telliseid (Nikolai kirik Wismaris).» Kõigest 58 meetri kõrguses kirikus oli üle 800 rindkuju, peaskulptuuri, istuvat ja seisvat figuuri, lisaks üksikute ehituselementide kaunistused, hävinud skulptuurid interjöörist, portaalidest ja mitmest varisenud või lammutatud viilust. Tähtsamad daatumid Tartu Jaani kiriku ajaloos: XII sajandi II pool / XIII sajandi algus Leitud fragmente samal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik. 1323 Esimesed teated kiriku või koguduse eksisteerimise kohta. 1708
veel edasi, sest õue tingimustes need lagunevad kergesti. Peaskulptuurid on põnevamaid dekoorielemente jaani kirikus. Tegemist on telliskivitaolise tahukaga, mille üks otsakülg on skulptureeritud. Skulptureeritud näoga liitub pikk seinamüürimise saba. Peaskulptuuride mõõtmed varieeruvad suures ulatuses: kõrgemim 22cm, väikseim 15cm ja need kaaluvad 5-15kg. Kokku oli nelikssiirudest friisidel nii sees kui väljas algselt umbes 6000 peaskulptuuri. Poolskulptuuride kirjeldamisel tuleb võtta kõrvuti kolm plokina seisvat kivi, mille üks külg on skulptoreeritud. Poolskulptuuridel puuduvad jalad. Need on kaetud voldistikuga. Skulptuuride kolmas mõõde- sügavus on oluliselt väiksem kui teistel jaani kiriku skulptuuridel.kõik figuurid kannaad linti vasakul või paremal õlal ja seda hoiab sama külje käsi. Tähelepanu on pööratud peade kujutamisele. Skulptuure oli hoonel umbes 200. (Altton, 2011) Tallinna raekoda
annaabi.ee 
