Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed. Spinoza piirab vabaduse ainult paratamatuse tunnetamisega ja paratamatusega nõustumisega. Ta ei mõista materiaalse praktika osa vabaduse realiseerimises. Vabadus on tal ainult mõistuse võim tunnete üle, meeleliste afektide ületamine tunnetusega , teadmistejanuga. Sest mõttest on Spinoza seisukoha järgi vaba ainult elupraktikast eemaldunud mõttetark, kelle elu peasisuks on "intellektuaalne armastus jumala vastu", s.t. looduse tunnetamise kirg. Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne, antihistoristlik, ühiskondliku elu rikkalikust sisust irdunud (2: 163). SPINOZA TUNNETUSÕPETUS Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja ratsionalistlik. Teadmuse madalama astme moodustab tema arvates teadmus, mis põhineb kujutlusvõimel. Siia kuuluvad välismaailma meelelisest tajumisest saadud kujutlused
Traditsiooniline rituaalne koor laulab ja ka tantsib. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Archilochos vana-joonia lüürika väljapaistvaim esindaja. Tema luule peasisuks on isiklikud elamused. Ühtki täielikku luuletust säilinud pole. Sõjaelu kirjeldustele pühendatud eleegiates palju eepilisi vormeleid ja väljendeid: asetab end Homerose kangelaste olukorda, mis tekitab vähe iroonilise varjundi. Arch on kirjandusliku jambi rajaja. Ta on värsivormi meister. Kasutab satiirilist valmi, isiklikku mõnitust ja needuseid. Ka enda suhtes terav. Üks kuulsamaid eleegikuid ja jambograafia rajaja. Palgasõdur, vallaslaps (orja ja üliku laps), seikleja, vajab