4_fl_i-v L2. MÕISTEÕPETUSEST KONTEKST ja TEKST Lingvistiliselt nimetatakse kontekstiks seda lausungi osa, mis ümbritseb teatud üksust ja võib mõjutada nii selle tähendust kui grammatilist rolli. Kontekst (ik context) on kõnekeskkond, millel võib olla oma roll ütluse tähenduslikkuse määramisel. Tekst (ik text) on kõne peasisu. Tekst on see, mida kõne otseselt väljendab ehk ka see, millest räägitakse. Tekst koosneb sõnadest, mis on seotud lauseteks. Lause (ik sentence) on kommunikatsiooniühik, väikseim entiteet, mis kannab sõnumit (väidet, käsku, küsimust jne). G. Frege järgi on sõnadel tähendus vaid lause kontekstis. Klassikalises (formaalses) loogikas käsitletakse selliseid laused, mille puhul on teada,
infiniitne, siis ükski finiitne vahend ei suuda Jumalakuju kuidagi adekvaatselt edasi anda. Sellepärast me saamegi rääkida Jumalast ainult eituste kaudu. (siit ka mitme riigi religiooni pildikeeld). Kunstilised kujundid ja sümbolid ilmuvad, kui tekib vajadus väljendada midagi mõistusega haaramatut, ainult aimatavat või tunnetatavat. Thomas F Trotter: Religioonist pärit ja religioossed teemad on õhtumaade maalikunstile pikka aega pakkunud peasisu. See saab imseks, kui külastada ükskõik millist Euroopa või Põhja-Ameerika suurt muuseumi. Pariisi Louvre, Madriidi Prado ja Peterburi Ermitaaz eksponeerivad lugematul hulgal Maarja kuulutamist ning Kristuse ristilöömist ja surnuist ülestõusmist kujutavaid maale. Religioossete teemade püsivat esinemist maalikunstis võib mõista mitmel viisil. Maalikunsti kõrgaegadel, nt Euroopa renessansiajastul, oli rikastel
annaabi.ee 
