· privaatne või avatud keskkond; · anonüümne või mitteanonüümne suhtlejaskond; · spontaanne või redigeerimist võimaldav tekstitegemine. Need tunnused lubavad välja tuua kesksed suured ja üksteisest erinevad registrikooslused. Kõige tugevam ja olulisem piir kõigis uuritud keeltes on suulise ja kirjaliku suhtluse keele vahel. Nende kahe keelevariandi erinevused on nii suured, et keeltes, milles mõlemad on olemas, saame rääkida kahest keele pearegistrist: suuline ja kirjalik pearegister ehk tavakeeles kõne ja kiri (pearegistri mõistet keeleteaduses üldiselt ei kasutata, registreid ei hierarhiseerita nagu nt murdeid). 2 Eesti keeleteaduses on kasutatud varem suuresti samasugust mõistet funktsionaalstiil (vt nt Erelt jt 2007). 3 Eesti murrete kohta vt Pajusalu jt 2009. 4 Hennoste 2000a esitab liig,nduse milles ei ole arvesse võetud netisuhtluse uuendusi. Seal on viidatud Biber
(Kasik 2007: 58) Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte peamist keeleregistrit, mis on puhas e-keele ehk netikeele mõju, sest internetis suheldes on võimalik väga lühikese ajavahemiku jooksul vahetada palju informatsiooni. Hennoste ja Pajusalu järgi (2013: 39) on register allkeel, millel on kindlad korduvad jooned, mis on iseloomulik kindlale suhtlussituatsioonile ning mis esineb ühiskonnas regulaarselt. Üldiselt räägitakse kahest pearegistrist: kõnest ja kirjast (Hennoste, Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub kirjavahetus emotsionaalseks, mida väljendatakse emotikonidega (Hennoste, Pajusalu 2013: 82). Alljärgnevad alajaotised annavad detailsema ülevaate ülal nimetatud mõjudest asjaajamiskeelele. 17 3.1 Võõrkeelte mõju Eesti keele arengut on mõjutanud mitmed suurkeeled alates selle kujunemisest.
annaabi.ee 
