välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega · 1722 seati sisse teenistusastmestik, mis määras ära iga sõjaväelase auastme ja positsiooni · Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga · Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar · Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud · Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast · Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha · Peale Peeter I surma vahetusid valitsejad kiiresti
Prikaaside asemele rajas Peeter I kolleegiumid. Nende arv oli prikaaside omast tunduvalt väiksem (1012) ning tegevus täpsemalt piiritletud. Uue halduskorraldusega jagati riik kümnekonnaks kubermanguks. Oluliseks sammuks oli kiriku allutamine riigile. Patriarhi koht kaotati ning kiriku juhtimiseks loodi sinod, mis muudeti kolleegiumile sarnaseks riiklikus ametiasutuseks. Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle üldisele isikumaksule pearahale, mida tasus kogu meessoost elanikkond, välja arvatud aadlikud ja vaimulikud. Et saada maksukohutuslastest täpset ülevaadet, hakati korraldama hingerevisjone. 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast üle Peterburi. Peterburi ülesehitamine oli üheks osaks Peeter I Venemaa euroopastamise kavandis. Venemaa euroopalikumaks muutmine piirduski paljudel juhtudel vaid välise küljega: õukonnas keelati traditsioonilise vene riietuse ja pikkade habemete kandmine
annaabi.ee 
