sellest punktist eraldada elementaarristtahuka. Vardale mõjuvad pinged väljenduvad elementaarristtahuka tahkudel, ning kuna see tahukas on lõpmata väikese suurusega, mistõttu tema tahud on vaadeldavast punktist lõpmata väikese kaugusega siis võime öelda, et need pinged, mis õjuvad elementaarristtahuka Joonis 4 tahkudel, ongi vaadeldavas puntkis esinevad pinged. Joonis 5. Peapingeks nimetame Joonis 3 peapinnal mõjuvat Elementaarristtahukas ekstremaalset normaalpinget, mida tähistame vastavalt sigma 1 ja sigma 2 ning arvutamine käib vastavalt valemile 6. Max σ = σ1 = σ0 + τ0 Min σ = σ2 = σ0 – τ0 Valem 6 Pinnad, millel mõjuvad peapinged nimetatakse peapindadeks ja peapindade normaalide sihte pinguse peasihtideks. Peapingete abil on võimalik määrata
Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja nihkepingetele üheaegselt, kuna: -max normaal- ja nihkepinge väärtused ei saa esineda ühes ja samas punktis; -max paindemomendi ja põikjõu väärtused reeglina ei esine ühes ja samas tala ristlõikes. Seega on homogeense tala tugevusarvutuste valemid normaalpingete järgi: M z fIz/y ja MzRWz f materjali arvutustugevus; Iz ja Wz ristlõike telgin.moment ja vastupanumoment; y suurim
annaabi.ee 
