Joonis 5. Peapingeks nimetame Joonis 3 peapinnal mõjuvat Elementaarristtahukas ekstremaalset normaalpinget, mida tähistame vastavalt sigma 1 ja sigma 2 ning arvutamine käib vastavalt valemile 6. Max σ = σ1 = σ0 + τ0 Min σ = σ2 = σ0 – τ0 Valem 6 Pinnad, millel mõjuvad peapinged nimetatakse peapindadeks ja peapindade normaalide sihte pinguse peasihtideks. Peapingete abil on võimalik määrata teiste kaldpindade hulgast need pinnad, kus mõjuvad maksimaalsed ja inimaalsed normaalpinged. Pingused saab liigitada kolmeks: joonpingus, tasandpingus ja ruumpingus. Joonpingus esineb siis, kui koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui
konstruktsioonielemendi antud punkti, nimetatakse pinguseks z y z (pingeolukorraks) antud punktis. x Kui elementaarristtahuka tahkudel esinevad ainult normaalpinged, siis neid nimetatakse peapingeteks, pindu aga, millel nad mõjuvad, nimetatakse peapindadeks. Peapingeid tähistatakse 1, 2 ja 3. Seejuures suurim peapinge (arvestades märki) on 1, vähim peapinge on 3. 1 1 1 3 2 2 2 2 3 38
annaabi.ee 
