vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piikopikirik ehk katedraal. Preestri määras ametisse sageli ilmalik maaisand, piiskop kinnitas valiku ja pühendas ametisse preestrid, kelle ül oli jaga sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli preester ja vaimulikud. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone
mõneti eripäraselt. Nagu mujal, nii andis ka Rootsis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus. Olaus Petri alustas reformatsiooni 1525.aastal abiellumisega. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale: Nõuti makse riigi või sõjaväe ülalpidamiseks või võeti laenuks väärisasju jne. Tõsiseid raskusi tekitasid ühisriiki loovale kuningale suhted peapiiskoppidega, kel olid sõjalised kaaskondlased. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku 1527.aastal Riigipäev, mis võttis vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendid. Otsustati, et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Kohtumõistmisõigus säilis piiskoppidel ainult vaimulike asjades. Vaimulike ülalpidamisest ülejäävad rahad pidi kirik loovutama riigile, kloostrid jäeti alles, kuid nende maad sekulariseeriti. Rooma katoliku kirikust lahtilöömiseks osutasid sätted, et
Lääne-Roomas. Rooma põliselanikud nägid kirikus peamist ühendavat jõudu ja kaitsjat vaenulike germaanlaste vastu. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks ladina keeles papa, millest kujunes eestikeelne nimetus ,,paavst". Paavstid hakkasid üha enam rõhutama enda kui püha Peetruse järglase autoriteeti ning vastutust. Kogu kristlik maailm oli juba vanast ajast peale jaotatud piiskopkondadeks, mille eesotsas piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, eesotsades peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neil alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal, mida nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskop pühetses ametisse peestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand, kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks
Pippin Lühikese annetusega 756. A sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist siisetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujunes kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Feodaalkorra ajal paavsti autoriteet langes ja tõus toimus alles kõrgkeskajal. Kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid, peapiiskopkondadeks mitut piiskopkonda ühendatud eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid elu neile aluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopkirik e katedreel. Kontrolltöö 1. Keskaja põhiperioodid. 2. Varakeskaja tähtsamad sündmused(Frangi riik, Venemaa risti usustamine...) 3. Frangi riigi tekkimine 4. Frangi kuningad(Karl Martell...sõjaväe reform, lääni süsteem..., Pippin, Chlodovech, Karl Suur...soovis taastada Rooma impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Araablastelt
annaabi.ee 
