TALUPOEGADE ÜLESTÕUS: Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamised, sõjaväkke võtmise ja suuremad koormised. 1560 toimus Lääne- ja Harjumaal rahva ülestõus. Suurim lahing toimus Koluvere lossi juures kus talupojad valisid enda hulgast kuninga. Eestlased said lüüa. 1561 1) Tallinna linn, Harju-, Viru- ja Järvamaa andsid end üle Rootsi võimu alla 2) Novembris lakkas olemast Liivi ordu, kes andis end koos Riia peapiiskopkonnaga Poola kuninga võimu alla. Liivimaa aadlikele jäid alles privileegid (usuvabadus, ainuõigus Liivi ametlikele, Lääni õiguse laiendamine) 3) Saare-Lääne piiskopkond liideti lõplikult Taaniga. SELLEGA OLI VANA-LIIVIMAA EKSISTEERIMISE LÕPETANUD! Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks, kust kõik osa tahtsid võtta, et saada omale valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna
siis Riia linn sai abi Leedust. Leedulased tegid koos Riia linnaga 1298. aastal sõjakäiku ordu aladele, kuid said lüüa. 1299. aastal Hansalinnade vahendusel sõlmiti uus vaherahu. 1298. aastal sõlmisid Riia toomkapiitel ja Riia linn Taani kuningaga Erik Mendeviga liidu ning kuningas pidi riialaste abistamise eest saama Zemgale, Jersika ja Nalsia, mis olid tegelikult ordu alad. Alad jäid vallutamata Leedu kätte. Taani kuninga liit peapiiskopkonnaga tegelikku toetust ei toonud. Erik Menved läänistas 1303. aastal Eestimaa hertsogkonna kuueks aastaks oma vennale, mis kutsus rahulolematuse Eestimaa vasallide seas. Seevastu vasallid üle kogu Eestimaa sõlmisid liidulepingu Riia linna ja Taani kuninga vastu. 1313. aastal - Saksa ordu läbi diplomaatia sundis peale Riia linnale rahulepingu. 1316. aastal ordu osa peapiiskopkonna vasallide ja osa Riia toomkapiitli liikmetega liidu peapiiskopi vastu.
annaabi.ee 
