bensiini etteandmist. Siit ka nimetus kooniline doseeriv nõel. 2. Pihusti kanalisse juhitakse lisaõhku, mis seal vähendab alarõhku ja seega vähendabki liigse bensiini väljavoolu. Vanadel karburaatoritel mõlemad süsteemid üheaegsed. See võimaldab reguleerida mootori pöörete ja koormuse järgi. Universaalsetel karburaatoritel pneumaatiline pidurdamine vajalik tühikäigul. Tühikäigu- ja käivitusseadised karburaatoris. Segusiiber on tühikäigul peaaegu suletud. Peapihusti suudme juures pole siis küllaldaselt hõrendust ja mootor töötab korratult või koguni seiskub. Selle vältimiseks karburaatoritel ka tühikäigusüsteem. Selle põhiosad nagu peadoseerimissüsteemil pneumopidurdusega pihusti ja pidurdusõhku või emulsiooni reguleeriv nõel (Oli Druzbal). Tühikäigupihustil 2…3 suuet. Neist peamine mootori pool segukambris. See rakendub iseenesest seguklapi sulgemisel automaatselt, sest klapitaguses ruumis tekib tugev hõrendus
112). täiuslik, sest piirderõngas tekitab sisselaskekanalis keeri- seid, mis halvendab silindrite täitumist ja võib seega olla mootori võimsuse vähenemise põhjuseks. Paremaid tule- musi võib saada karburaatori pööramisega ümber selle !2Ö6 pikitelje. Seejuures muutub peapihusti asend sisselaske- kanalite suhtes, mis määrabki ühte või teise silindrisse voolava seguhulga (joon. 112, b). Karburaatori pööramise võimaldamiseks asendatakse selle kinnituspoldid peene- matega, eemaldades mittevajaliku piirderõnga. K ü t u s e t a s e t u j u k i k a m b r i s r e g u l e e r i takse karburaatorit mootorilt eemaldamata. Kontrollimiseks on vaja nipliga kummivoolikut, mille teises otsas on klaastoru (joon. 113). Bensiinikraan suletakse, keeratakse välja üks