pilutikandiga, pikad ja kitsad. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks on volangid, mõnikord ka pitsiread. Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga, need olid umbes 23 cm laiused linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki ühest poolest sai äär, teisest lagipealne (pesa), mis kuklas kroogiti lisalapi (perslapi) külge. Äär toestati papiga eestvaates trapetsi või ristkülikukujuliseks. Karja naiste tanud olid madalad, kuklas kõrgele ulatuvate nukkidega. Tanud kaunistatid tikandiga, mis oli Karjas peamiselt geomeetrilise kirjaga ristpistetikand (19
ajastu vaimu. Globaalne äri 1960-1981 Pärast 70 edukat ühele brändile keskendumise aastat, otsustas The Coca-Cola Company laiendada tooteportfelli uute brändidega: Fanta loodi 1940ndatel ning seda tutvustati tarbijatele 1950ndatel, 1961.a. järgnes Sprite, 1963.a. TAB ja 1966.a. Fresca. 1960. a. omandas The Coca-Cola Company The Minute Maid Company, lisades niiviisi enda tootevalikusse täiesti uue kategooria mahlad. Diet coke ja New coke 1982-1989 80ndad olid sääriste, peapaelte ja aeroobika võidukäigu ajastu, mil toimus palju muudatusi ka The Coca-Cola Company's. 1981. a. sai The Coca-Cola Company juhatuse esimeheks ning tegevjuhiks Roberto C. Goizueta, kes oli emigreerunud Castro valitsetud Kuubalt 1961.a. Goizueta tõi ettevõttesse põhjalikud suunamuutused, mida ta ise nimetas ,,intelligentsete riskide võtmiseks". Tema julgete ettevõtmiste seas oli mitmete Coca-Cola villijate koondamine üheks
annaabi.ee 
