teostas ta äärmiselt pikaldaselt, rahulikult ja järelemõtlikult. Seetõttu andsid eestlased talle "Laisa Jaagu" hüüdnime. Kord oli krahv parajasti saunas, kui ta adjutant teatas suure vaenlasväe liginemisest. Krahv keeras rahulikult teisele küljele ja vastas: "Nad oodaku senikaua, kui ma olen saunast väljas!" Ilma mingi ruttamiseta pesi ta end siis edasi. Saunast väljunud, ligines ta vaenlastele ning võttes kaasa hariliku peapadja, sõnas seda avades: "Välja, välja, hobu ja mees!" Padjast võetud suled lendlasid tuules ning igaüks neist muutus ratsanikuks ühes hobusega. Niiviisi oli vaenlane peagi võidetud. Kuigi puudus krahvil jällegi sõjavägi. Kuna vanakurat oli krahvi liitlane, ronis see kirikukatusele ning hakkas säält laastusid maha kiskuma. Iga hoobi juures hüüdis vanakurat: "Hobu ja mees!" Mahakukkuvad laastud muutusid kõik ratsanikkudeks ning krahv võitis lahingu.
levinud Lõuna-Eestis. Pärja pähepanekuks iseendale, selleks et oma tulevast unes näha, on ainus võimalus jaaniööl. Erinevate õpetuste kokkuvõttena on siin esile toodud kõige olulisemad nõuded. Pärg tuleb punuda endanopitud õitest või taimedest, kõige sagedasem on nõue, et neid peab olema üheksat liiki. Teine oluline nõue: pärg tuleb pähe panna ristteel ja kesköötunnil. Kolmas: pärast seda ei või kellegagi kõnelda ega ka tagasi vaadata. Neljas: pärg tuleb ööseks peapadja alla panna. Eesti Rahvaluule Arhiivis on rohkem kui üks teade selle kohta, et unes nähti isikut, kellega hiljem tõepoolest abielluti. Juuli on heinakuu, august lõikuskuu Juulikuu tähtpäevadest on enamus seotud heinategemisega. Kõige olulisem heinateo algustähis oli jaanipäev, kuid mõnel pool alustati heinategu heinamaarjapäeval (2. juuli), mõnel pool aga oli heinategemine sel päeval keelatud. Keelupäevi oli teisigi ja keelu põhjendused samuti erinevad.
annaabi.ee 
