.........11 SISSEJUHATUS Minu referaadi pealkiri on ,,Mutt". Mul on sel teemal referaat, sest me oleme loodusõpetuse tunnis sellest rääkinud. Õpetaja andis ülesande, uurida põhjalikult muti eluolu. Minu põhieesmärgid on: 1. Teada kes on mutt? 2. Uurida tema elupaiku. 3. Milline on tema eluviis? KES ON MUTT? Euroopa mullamutt (Talpa europaea L.) - väike loomake, kelle keha on 12-15 cm pikk, saba pikkus 2,5- 4,5 cm ja kaal umbes 70-120 gr., veninud peaosaga, mis läheb sujuvalt üle kehaks, armsa väikese näokesega ja üleni kaetud kena siidja karvkattega. Mutt on varustatud 44 terava hambaga, mis on nagu ikka kiskjalistel - päris teravad. Esihambad on väga pikkad. Käemoodi jalakesed omavad peopesi, mis on pidevalt väljapoole suunatud, mitte sissepoole, nagu enamus loomadel. Väikesed silmakesed on täielikult kaetud karvkattega, varustatud silmalaugudega, mis võivad täielikult sissepoole tõmbuda
Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid 52) Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa. Seejärel ühineb müosiini peaosaga uus ATP molekul, mis põhjustab globulaarse peaosa eraldumise aktiinist. Müosiinipeade suur liikuvus ongi bioloogilise liikumise põhialuseks, kuna nende haakumine aktiinifilamendiga kutsub esile kahe filamendi liikumise teineteise suhtes. Mikrofotodel on hästi nähtavad müosiinimolekuli paindunud peaosad, nn ristsillakesed, mis tekivad müosiini ühinemisel aktiinifilamendiga. 53) Lihaskiudude tüpiseerimise viisid - · Värvuse alusel
valduses. Neeva soises deltas asuti 27. mail 1703 rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. 14. mail 1704 saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil (14. juulil) alistus Tartu ja 20. augustil (9. augustil) Narva. Venelaste katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing Detsembris 1705 ületasid Vene väed (20 tuhat meest) feldmarssal parun Georg Benedikt von Ogilvy juhtimisel Poola piiri, et ühineda Saksi vägedega. Karl läks oma armee peaosaga neile vastu. Kümnetuhandemeheline vägi, mida juhtis Carl Gustaf Rehnskiöld, pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 tuhat sõdurit. Vene armee kindlustus Hrodna (Grodno) kindluses ja ootas vabastamist. 3. veebruaril 1706 kohtusid Rootsi ja Saksi väed Fraustadti lahingus. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all olid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõdurid
annaabi.ee 
