Mõnesse neist lülitas autor lavastatud lõike või rakendas mängufilmi dramaturgiavõtteid. Eesti filmiajaloo pioneer Theodor luts oli ka Soome filminduse mitmekülgne tegelane ja mõjutaja. Ta sai tuntuks Soomes nii operaatori, stsenaristi kui ka režissöörina. Lutsu side Soomega algas filmi „Päikeselapsed“ helindamisest. Tutvudes asutuse juhataja Erkki Karuga sai Luts tööpakkumise, milles oli võimatu loobuda: Theodorist sai Suomi-Filmi peaoperaator ja nõustaja. Pärast Ekki Karu tormilist lahkumist Suomi-Filmi juhtkonnast jätkus Theodor Lutsu ühistöö pearežissöör Risto Oroga. Aastatel 1933–1934 valmisid selles koostöös esimesed neli mängufilmi. Tähtsaim neist oli üle miljoni vaataja kogunud “Siltala mõisavalitseja” , mis tõi firmale sisse ligi 3 miljonit Soome marka. Järgnes koostöö vene päritolu noore režissööri Valentin Vaalaga, keda
6 seal. Nii kerkis koolimaja juurde uus saun, parandati koolimaja trepp, jõele ehitati purre, kiriku kõrvale ilmusid lasipuud, valmistati koolimajale uus silt jne. Filmivõtted toimuvad kahes etapis- talvel ja suvel. Suurt segadust tekitas see, et esimesel etapil mängis Tootsi Riho Siren ning teisel Aare Laanemets. Algas talve stseenide ümberfilmimine suvel. Abiks selle ettevõtmise juures oli Harry Rehe, kes oli filmi peaoperaator ning lume tegemiseks kasutati tuletõrjevahtu. Filmivõtted oleksid selle pärast peaaegu seisma jäänud. Viimane kaader filmiti 30. oktoobril 1969. Kui fimi montaaz lõplikult valmis algas helilooja Veljo Tormise töö. Nagu Arvo Kruusement, annab ka Veljo Tormis ,,Kevadele" osake iseendast. Tema tööks jäi filmimiseks vajalike palade leidmine ja lindistamine. Ta tegi kõik, et filmi muusikaline külg oleks nii sisult kui vormilt korras. Filmis saab kuulda tema enda loomingut ja ka
annaabi.ee 
