ristlõikega ja oksad segmendikujulised. Viil võib olla nii kõrge kui madal Türsamäe tüüpi sõled - Kirde-Eestile omased, samuti laiade ja tugevate harude ning profileeringute ja nupukestega kaunistatud sõlg- Ambsõled -Rooma rauaajal levima hakanud sõlg. Neid on väga erinevaid variante. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga Seondsõled -Üle kogu Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn.seondsõled. Need on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Hoburaudsõlg -Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad samuti ligi paarkümmend peamiselt Virumaalt leitud massiivse lamekumera ristlõikega hoburaudsõlge, mille kaare keskel ja otstes on laiemad kettad. Viimased on sageli kaunistatud rombiga, mille ümbrus on täidetud
Üle kogu 4 Eesti on levinud lühikesed, kolmnurksete otstega nn. seondsõled. Needki on mõnikord tinaga või hõbedaga kaetud. Rooma rauaajal said alguse ka ambsõled. Neid on väga erinevaid variante. Nooremal rooma rauaajal esineb tagasipööratud jalaga ambsõlgi, mille jala peenenev ots on mähitud ümber kaare ja tagasipainutatud jalg moodustab nõelahoidja. Laialt levinud on peaoksaga ambsõled. Sõlgi on mõnikord ornamenditud ja kaunistatud rõngasgarnituuriga. Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna-Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate
annaabi.ee 
