MED. I 2 MEDITSIINILINE KEEMIA keemiline side 2. Kvantarvud ja kvantorbitaalid. Spinn. Schrödingeri võrrandi lahendamisel tuuakse sisse kolm5 omavahel seotud täisarvu e. kvantarvu, mis määravad ära elektroni oleku aatomis: 1) peakvantarv n = 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; ... ; 7 K L M N Q määrab ära elektroni energia peanivoo ja tema orbitaali kauguse tuumast mida suurem on n, seda suurem on elektroni potentsiaalne energia ning seda kaugemal tuumast ta liigub sama n-väärtusest omavad elektronid asuvad kõik samal energia peanivool - samas elektronkihis! 2) orbitaalkvantarv l = 0 ; 1 ; 2 ; 3 (n - 1) seotud peakvantarvuga
täisarvu, mida nimetatakse kvantarvudeks. Kahel Üldiselt, metallide <1,7 ja mittemetallide elektronil aatomis ei saa olla kattuvat kvantarvude komplekti Pauli printsiip. n >1,7 . Peakvantarv - määrab ära elektroni energia peanivoo (elektronkihi) ja tema orbitaali kauguse Keemilist sidet iseloomustab selle pikkus r0 (sidet tuumast; võimalikud väärtused 1; 2 ; ... ; 7 . moodustavate aatomite tsentri vaheline kaugus, Orbitaalkvantarv l määrab ära energia suurusjärk 0,1 nm), energia
lihtsalt suurim võimalus elektroni leida. 283. Mis on Schrödingeri võrrandi lahendiks? MAKROOBJEKTI olek antud hetkel on defineeritud välistingimustega ja kõikide sellele objektile iseloomulikkude FÜÜSIKALISTE SUURUSTE VÄÄRTUSTE KOMPLEKSIGA. Schr. võrrandi lahendil tuuakse sisse 3 üksteisega seotud kvantarvu: n- määrab ära elektroni põhienergia nivoo ja kauguse tuumast (peakvantarv). l - määrab ära elektroni energia alanivoo peanivoo sees (orbitaalkvantarv). me- määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis (magnetkvantarv). Lainefunktsioon, mille abil arvutatakse ka kõikide füüsikaliste suuruste keskväärtused 284. Mida näitab olekufunktsiooni mooduli ruut? Olekufunktriooni mooduli ruudu diferentsiaal ruumala järgi väljendab osakese ruumis viibimise tõenäosust. Selle argumentideks on osakese koordinaadid ja aeg. 285. Milles seisneb komplementaarsusprintsiip?
laine ja ta asub aatomis teatud tõenäosusega orbitaaliks nimetatavas ruumi osas. 7 Elektrone klassifitseeritakse nende energiataseme ja orbitaali kuju järgi. Energiatasemeid (elektronkihte e. peanivoosid ) tähistatakse numbritega 1.,2. kuni 7. nivoo (muide, energia nullnivooks on üksteisest lõpmatu kaugel olevad tuum ja elektron, seega on energia väärtused negatiivsed). Peanivoo jaguneb alanivoodeks ja viimaseid tähistatakse tähtedega s,p,d,f. Viimased kolm orbitaali - p,d ja f - orbitaalid on vastavalt 3,5 ja 7 kordselt kõdunud (s.t. neid orbitaale on 3,5 ja7). Neid grupiti võrdse energiaga orbitaalid paiknevad ruumis erinevalt, näit p x, py ja pz piki vastavaid koordinaattelgi. Aatomi elektronkonfiguratsioon kujuneb paigutades elektronid paarikaupa alanivoodele alates kõige madalamast nivoost. Sama energiaga alanivoosid
annaabi.ee 
