eesti, karjala, vepsa vadja, liivi ja isuri) Samojeedi Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond, olulisemad alarühmad on 1. germaani keeled (saksamaa, inglise keel, norra, taani, rootsi, islandi) 2. romaani keeled (itaalia, prantsuse, ladina, portugal, hispaania) 3. slaavi keeled (vene, poola, tsehhi, valgevene, ukraina) Harjutus 34 lk 90 õpik Lõuna- ja põhjaeesti peamurre|te piir kulge|b Peipsi järve|lt piki Emajõ|ge Võrtsijärve põhjatipu|le, kust see kaardu|b lõuna|sse Läti Piiri|ni Mõisaküla juures sellise|lt, et Pärnumaa rannkuala|d jää|vad kõik põhjamurde poole|le. Harjutus: eralda tüvi, tunnus, lõpp Lauljannasid Koolieelikutele Valetasin Lumeta Ootab Koristasin Joomata Vihikutelt Harjutasime Raudteedel Sõbralikule Kuldkaladena Lumememmed Oodatakse Ebasümpaatseks Sõin Mängimaks
Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli seotud mingi kindla ajajärguga. Seega võib sõna vanus viidata päritolule. Järelikult on oluline kindlaks teha, millal on sõna kirjalikes allikates registreeritud. Näiteks ei ole sageli häälikuliselt aluselt võimalik otsustada, kas sõna on