Riigikassa andis suurtes kogustes väärismetalle, vääriskive ja elevandiluud. Hagia Sophia projekteerisid kreeka arhitektid ja matemaatikud Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Kõige kaunimad olid aga just öised jumalateenistused, kui kiriku keskosa valgustas 6000 õlilampi. Kiriku konstruktsioon õnnestus nõndavõrd hästi, et pidas vastu kõigile Konstantinoopolit vapustanud maavärinatele. Pärast Konstantinoopoli langemist 1453. a. Muutsid türklased peakiriku oma peamoseeks ja ehitasid hoone ümber neli palvetorni- minaretti. 1934. a. Avati Hagia Sophia turistidele muuseumina. Hagia Sophia kirikut peetakse endiselt maailma üheks ehituskunsti peamiseks saavutuseks.(Palamets 1991:28-30) Kloostrid ja mungad Kiriku õpetuse kohaselt oli maapealse elu eesmärk tagada õndsus taevases elus. Kõige kindlam viis see jaoks oli eemaletõmbumine ilmliku elu rõõmudest, teha tööd ja palvetada kloostris.
omakorda lõikuvad veel väiksemad ja madalamad poolkuplid. Peakupli allääres olevad 40 akent loovad sellise valgusefekti, et kuppel tundub õhus hõljuvat. Kiriku põhja- ja lõunakülgedel olevatele kõrvallöövidele on peale ehitatud empoorid. Siseruumi kujunduses oli rikkslikult kasutatud hinnalisi kivimeid, palju oli mosaiikkaunistusi. Hagia Sophia kiriku siseruumi jätkub eksterjööris üksteisest välja kasvavate kuplite püramidaalses tõusus. (Türklased muutsid 15.saj. kiriku oma peamoseeks ning ehitasid sinna juurde neli saledat minaretti). Hagia Sophia eeskujul ehitati 6.saj. veel teisigi kuppelbasiilikaid. Samal, 6.saj. ehitati Konstantinoopolisse ka esimene ristkuppelkirik tänaseks hävinud Apostlite kirik oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikumise kohal paiknes suurem peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Taoline 5-kupliline rsitkuppelkiriku süsteem sai alates 9.sajandist Bütsantsis valdavaks.
annaabi.ee 
