Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministiks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses ei olnud ühtegi kommunisti. Valitsuse töökavas räägiti kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mis saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised (riigikogu ei moodustatud). Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti
EESTI KONGRESS 1990märts-kokku tuli Eesti Kongress-Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu. Eesti Komitee Kongress valis oma täidesaatva organi- Eesti Komitee(esimees Tunne Kelam) Ülemnõukogu 1990märstis toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised. Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mille jooksul valmistutakse iseseisva riigi taastamiseks. Kinnitati koostööd Eesti Kongressiga. Uued juhid: ○ Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ○ Peaministiks kinnitati Edgar Savisaar Erimeelsused: ● 1990.aastal hakkasid välja kujunema erimeelsused rahvuslike jõudude vahel. ● Valdav osa Ülemnõukogust ja valitsusest pooldasid (E.Savisaar jt) uue vabariigi väljakuulutamist. ● Eesti Kongress (T. Kelam jt) pooldas iseseisvuse taastamist. 15.mai 1990 ● Interliikumise meeleavaldus Toompeal Iseseisvumisprotsess hakkas venima. ● 1990.aastal hakkasid ilmnema rahva väsimise tundemärgid. Tunda andsid olmemured
annaabi.ee 
