Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegursemisajal aastas kahe miljoni reisija piir. Pärast kunagise Eesti presidendi Lennart Meri surma käis ajakirjanik Argo Ideon välja idee nimetada lennujaam presidendi auks temanimeliseks. Uue terminali avamisel teatas endine peaministel Andrus Ansip ametlikult, et nimevahetus toimub märtsis 2009. Tänapäev Lennujaamas on üks 3070 m pikkune ja 45 m laiune asfaltbetoonkattega lennurada, mis võimaldab maanduda ja startida laiakerelistel lennukitel. 2016. aasta seisuga on lennujaamal 33 lennusihtkohta, millest 10 on hooajalised. Lennart Meri Tallinna lennujaam on kodulennujaamaks Nordicale 2015
Kaasa liikus ka palju pealtvaatajaid, kes laulsid Internatsionaali vastu rahvushümni. Peale rongkäiku tegi Zdanov kiirvisiidi Kadriorgu ja dikteeris Pätsile uue valitsuse peaministri, Päts andis surve all nõusoleku. Tallinnas vabastati poliitvangid, võeti üle politseiasutused, ringhääling ja valitsuse häälekandja toimetus. Õhtupoolikul heisati Toompeale punalipp. 21. juuni hilisõhtul nimetas Päts ametisse uue valitsuse, kus tähtsamatel kohtadel olid: peaministel Johannes Vares Barbarus, peaministi asetäitja ajalooprofessor Hans Kruus, välisminister Nigol Andersen, sideminister Maksim Unt, haridusminister Johannes Semper. Esialgu polnud ühtegi kommuniti. Vares sai Zdanovilt korralduse lõpetada revolutsioonilised aktsioonid ja ära korjata demonstrantide kätte sattunud relvad, ei tahetud suurejoonelist ja välise käraga riigipööret. 22. juuni hommikuks lehvis jälle riigilipp, pealelõunaks oli uus valitsus võtnud asjaajamise üle. Zdanov
annaabi.ee 
